Möödunud aasta sügisel viis juhus (tegelikult Naiskodukaitse) meid kokku ühe laheda lasteaia lahedate lastega, kes osalesid koos teiste Haabersti piirkonna lasteaedadega Mini-SOS (Sina Oskad Seda) õppepäeval. AKM kõrvu NKK, Päästeameti, kiirabi, MuPo ja teiste tähtsatega mehitas üht kaheksast „karussellipunktist“ kus järgmisel aastal kooli minevad noored järjest läbi tuhisesid. AKM valis oma teemaks „mida metsa kaasa võtta“ ja „kuidas metsas liikuda“. Taavo ehitas kahest koduvõsast kiiruga kaasahaaratud pajust ka täitsa toimiva ja raskestiläbitava metsa ning lapsed siis järjest läbisid seda meie näpunäidete järgi, just nii nagu üht võserikku läbima peab.
Lastele igatahes vist meeldis. Aasta alul potsatas meile postkasti üks väikestviisi ettepanek või pigem ettepaneku moodi palve: „Tahame teile kevadel külla tulla. Kas saab? Muumid ja Lotted“…
„Kas saab?“ küsimus sai malevast kiire vastuse „Saab ikka! Tehke ära!“ Miskit suuremat vigurit ei olnud ka, kasutasime AKM ja NKK sügisesi osalejaid, lisaks kaasasime Kodutütred ja Noored Kotkad (mõlemad jällegi Nõmme) kui peagi kooliminejatele vanuseliselt vähe lähemad persoonid (kes said jällegi imeliselt hakkama!) ja let’s go!
15. aprilli hommikul sättis AKM, NKK ja noored oma vajamineva kola ja harjutusplatsid aegsasti valmis, et olla valmis sõprade külaskäiguks. Ja sealt nad tulidki!
Noortel oli lastele kohe ülesanne valmis pandud – püstitage jaotelk! Kusjuures püstitasidki! Edaspidi õppisime poole minuti jooksul selgeks paar lihtsamat ja pisut mugandatud jalaväeformatsiooni ning asusime rivisammul ekskurseerima „kaitseliitlaste kodus“. Külastasime kohti, kus kaitseliitlased oma varustust hoiavad ja kuskohast nad oma varustust saavad (aitäh Richard ja Kariina!). Kiired peatused ja jutupunktid veel mõnes tähtsas kohas ja seejäärel toimus neljaks rühmaks jagatud kooliminejatele 4 erinevat tegevust:
1) Kaitseväelase varustuse tutvustus ja selgapassitamine ning sellega kaasnev lust ja rõõm
2) Maastikumäng (Legend: kaitseliitlane oli kogemata oma varustuse maastikule laiali poetanud ja oli väga õnnetu selle üle ning lapsed aitasid tema kola taas üles leida)
3) Sõit MB Unimog kastis
4) Kontrolltest teemal „Mida metsa kaasa võtta“ (sama asi, mida tegime sügisel)
Lapsed olid säravad nagu ikka, andsid võrratul hulgal energiat tagasi sellesse piskusse, mida meie sellesse ettevõtmisesse rakendasime. Harjutuste käigus tekkis paraku ka üks „haavatu“, kes paraku vigastas oma põlve maastikumängus, aga kuna meil oli meedik kohe varnast võtta, siis läbis see vapper tüdruk ka viimase tegevusena Unimogisõidu ja jõi päeva lõpuks koos kamraadidega veel priimusel üheskoos keedetud teedki ja sõi pirukat. Tüdruku isa, kes õpetaja kõne peale suure kiiruga kohale jõudis, sai ise kah veel tükk aega teed juua ja pirukat süüa… Soovime omaltpoolt tüdrukule kiiret paranemist!
Kogu loo essents – Kaitseliit loob noortele eeskujusid! Kui me ise neid ei loo, siis loob need neile meie eest keegi teine. Loodus tühja kohta ei salli teatavasti… Laste ja noortega tegelemine ei ole oma vaba aja äraviskamine, vaid sama vajalik tegevus kui see, mida sa teed oma üksusega nädalavahetusel „põllul“. AKM vastavasisuline aktiiv ootab oma ridadesse inimesi, kes on valmis panustama laste õpetamisse eluks vajalike oskustega (loe: Noored Kotkad ja Kodutütred ja nende õpe). Hetkel me veel ei kanna välja, aga me teeme neid samme, et luua AKM baasilt oma „kotkaste“ ja „tütarde“ rühmad. See on suur vastutus ja kohusetunne, aga sel põhjusel me kõik vist üleüldse Kaitseliiduga liitusimegi?!
