Väljaõpe ja Kaitseliidu kool

Erialaõppele registreerimine käib personalipealiku kaudu, sõjaajaameti olemasolu korral üksuse jao- ja rühmaülema kaudu.

Iga kaitseliitlane on kohustatud osalema vähemalt 48 h aastas õppustel, et harjutada koostööd oma jao ja rühmaga.

Kõik uued tegevliikmed, kes ei ole ajateenistust läbinud, osalevad sõdurioskuste baaskursusel (SOK). Sõduri baasõppe eesmärk on anda värskele liikmele riigikaitseks esmavajalikud ühtlustatud baasteadmised ja -oskused. Väljaõpe sarnaneb ajateenistuses läbitava sõdurioskuste baaskursusega. SOK õppeained on seadusandlus ja määrustikud, riviõpe, Kaitseliidu struktuur, lahingumeditsiiniõpe, tagalaõpe, relvaõpe, laskeõpe, välioskused, pioneeriõpe ja massihävitusrelvade kaitse, sideõpe, sõjatopograafia, vastaseõpe ja rännakuõpe.

Ajateenistuse läbinutele on kohustuslik organisatsiooni puudutavate õigusaktide ja spetsiifikaga seonduv.

Lisaks baasväljaõppes sisalduvale relvaõppele õpitakse vastavalt oma sõjalisele erialale süvendatult käsitsema vähemalt ühte relvatüüpi ning saadakse koolitust peamistel jalaväeüksuse ametikohtadel, näiteks korraldatakse eraldi õpet pioneeridele, sidemeestele, autojuhtidele, laskuri-sanitaridele jne.

Kaitseliidu väljaõpe pakub rohkesti ka praktilist juhtimiskogemust mitmesugustel harjutustel ja õppustel. Lisaks otseselt sõjalistele erialadele pakub Kaitseliit koolitusi mitmesugustel juhtimis-, instruktori- ja treenerikursustel.

Huvi korral pakub Kaitseliit võimalust teha sõjalist karjääri – võimalik on läbida noorem- ja vanemallohvitseri ning rühma- ja kompaniipealiku (reservohvitseri) kursused. Kaitseliidu kool pakub erineval tasemel koolitusi oma oskuste arendamiseks. Kursusele esitab kandidaadid malev prioriteetsuse järjekorras. Nooremallohvitseri kursusel osalemiseks peab olema määratud või plaanis Sinu määramine allohvitseri ametikohale. Huvi korral tuleb esmalt ühendust võtta oma rühmaülema ja malevkonna personalipealikuga.

Kaitseliidu üksused osalevad suurimatel õppusel nagu näiteks Kevadtorm, Hunt, Siil. Samuti toimub aasta jooksul mitmeid malevatevahelisi ühisõppusi (Orkaan, Mulgi mäss jt) ja maleva suurõppusi, kus avaneb võimalus õpitut reaalsetes oludes rakendada ning rühmaga ühist tegutsemist harjutada.