Kaitseliidu akadeemilised malevkonnad täiendavad ridu

Kaitseliit on tähtsal kohal Eesti kaitsevõime tagamisel. Lisaks püsivale sõjalisele kaitsevõimele on Eesti Vabariigil Kaitseliidu näol olemas ka hoob, mis aitab kõiki meid võimalike tsiviil- ja humanitaarkriiside kiirel leevendamisel. Kaitseliiduga liitumine võiks olla mõttekoht igale Eesti Vabariigi kodanikule, kes soovib oma vaba aega ühiskonna hüvanguks rakendada.

Eestis on kaks Kaitseliidu malevkonda – Tartus ja Tallinnas –, mis ootavad liituma just ülikoolide töötajaid, tudengeid ja vilistlasi: Tartu maleva Akadeemiline malevkond ja Tallinna maleva Akadeemiline malevkond. Need kaks malevkonda on omavahel heades sõprussuhetes, ent sellest edaspidi …

Kaitseliidu näol ei ole tegemist miski „tsunftiga“ üksikutest militaarhullukestest, vaid täiesti mõistlikest „seinast seina“ naistest ja meestest üle Eesti, kes on oma otsuse teinud kaitsmaks Eesti Vabariiki. Kaitseliit on vaenlase rünnaku puhul kõige kiiremini reageeriv sõjaline jõud Eestis. Meil on juba praegu selleks valmidus olemas.

Kaitseliidu põhiline ülesanne okupandi vastu saab on MAAKAITSE. Me lihtsalt ei lase end nii kergelt okupeerida! Me kaitseme oma maad! Kaitseliidu maakaitse põhiprintsiip ongi, et igaüks kaitseb just seda maad, mida ta kõige kallimaks peab ja kõige paremini tunneb. Miks Kaitseliit teeb enamuse oma õppusi n-ö „metsas“ ehk tavainimesele arusaadavas keeles … nojah, tegelikult lihtsalt metsas? Tuttavasse metsa on ikka tore minna, nt seenele, aga võõras metsas – eriti kui tead, et seal elab Kuri Hunt – on paraku ja paratamatult iga vähimagi krabina peale olemine õige hapu ja juhtmed hõlpsasti koos. Kaitseliitlane teab oma metsi hästi ja kaardistab ka seenel käies oma ajusagaras neid kohti, kus vaenlase keha ja vaimu kõige kuluefektiivsemalt marineerida ja „tasalühistada“ saab.

Selle tarvis koolitab Kaitseliit järjekindlalt kõiki uusi liitujaid, kes soovivad Eesti kaitsel relva kanda. Sõdurioskuste kursus (SOK) on see vundament, mille käigus võitleja omandab esmased oskused relva ohutult käsitseda, tabab lasketiirus erinevate harjutuste käigus märki ning saab hakkama jalaväeformatsioonides liikumisega, suudab „metsikus“ looduses üksi või jaokaupa ööbida, omab praktilist arusaamist lõhkeainetest ja nendega kaasnevatest riskidest, on saanud esmase sideõppe, esmase lahingumeditsiiniõppe, esmase vaenlasetundmise õppe jne jne …

Pärast kursuse edukat läbimist jätkab vastne „sokikas“ oma üksuses. Need, kel tiivad kannavad ja kel jätkub tahtmist kaaslasi juhendada ja juhtida, saavad jätkata noorem-allohvitseri kursustel (NAK). Kaitseliidu koolis on hiljem võimalik püüelda aja jooksul õige kõrgeid paguneid, ent kui teemaks ei ole üksuste juhtimine ja pagunid, siis ka sinu poolt valitud Kaitseliidu üksuses toimuvad koolitused erialadel, millele kavatsed sõdurina spetsialiseeruda. Olgu selleks siis näiteks lahingumeditsiin või tankitõrje – Kaitseliidus leiad alati endale sobiva koha. Sa oled siin oma vabast tahtest ja Kaitseliit teab seda väga hästi.

Aga Kaitseliit ei ole ainult võitlejad ehk „rohelised“. Kaitseliitu saad panustada ka padupatsifistina. Kaitseliidu „valged“ on seltskond, kes aitavad piltlikult öeldes „rohelistel“ metsas elus püsida. Pisut utreeritud pilt, aga pigem tõene. Ilma „valgete“ logistika ja muude erioskusteta jääb „roheliste“ sõjaline võimekus õige pea kängu. „Valgete“ tegevused on väga laia lehvikuga, ulatudes rahuaegsest metsatulekahjude ja reostuse tõrjeoperatsioonidest kuni sõjaaegse „roheliste“ varjamise ja varustamiseni okupatsioonitingimustes.

Kaitseliit ootab liitujaid igast valdkonnast, me olemegi Eesti ühiskonna lakmuspaber. Akadeemilised malevkonnad omavad sel paberil oma sektorit – ootame liitujaid üksnes ülikoolide tudengite ja vilistlaste seast. Ses osas oleme me oma liikmeskonna laiendamise osas pisut enam kammitsetud kui teised Eesti malevkonnad. Akadeemilise malevkonnaga liitumiseks võid olla ka korporant, aga see ei oma malevkonna mõistes mingit tähtsust. Meie hulgas on palju korporante ja palju ka neid, kes ühtegi korporatsiooni ei kuulu. Ehkki korporandid on andnud malevkondadele mõnes mõttes oma näo, näiteks mõnikord paraadil „akadeemikutena“ mitte laigulises vormis marssides, vaid teklid peas, ei ole malevkondades see vähimalgi määral oluline – metsa õppustele ja malevkonna koosviibimiste saunalavale tekleid kaasa ei võeta.

Tartu ja Tallinna akadeemilised malevkonnad on omavahel heades sõprussuhetes, hoolimata sellest, et me kuulume „rohelistena“ täiesti erinevatesse maakaitseringkondadesse. Rahuajal ühendab meid justnimelt see akadeemilisus (loe: ülikooliharidus ja haritus). Olles enesekriitiline, julgeks öelda, et arenguruumi omavahelistes heades suhetes on veel kõvasti, sest need ligi 200 versta, mis meie vahel, on seadnud seni ka teatavaid piire. Ometigi on malevkondade üritustel olnud omapoolse tervitusega alati kohal ka relvavennad sõprusmalevkonnast ning Tartu ja Tallinna akadeemilised malevkonnad korraldavad kaks korda aastas omavahel laskevõistlust, mille trofee on rändkarikas, mis rändab linnast linna vastavalt sportlikele tulemustele.

Kaitseliit on hetkel olulises arengufaasis. Ja tähtsamad arengud toimuvad pigem just „valgete“, mitte „roheliste“ osas. „Mees metsas“ kaua ei sõdi, kui kogu rahvas ei sõdi. Sõda Ukrainas on näidanud, et kui kogu ühiskond näitab keskmist näppu sõjalaevale, siis saab lootusest asja ka kõige lootusetumas olukorras.

Kaitseliidu „valgete“ programm on hetkel veel õige lapsekingades ning vajab käimajooksmiseks aktiivset ja arukat tuge. Tundub üsna loogiline, et see abi tuleb ülikoolides haritud inimestelt. Samamoodi ootavad kõik „rohelised“ akadeemikud endi sekka uusi ja motiveeritud võitluskaaslasi. Akadeemiline malevkond – see on korralik väljakutse ja raamidest väljamurdmine ning uued sõbrad kogu eluks!

Me ootame teid endi hulka, head vilistlased. Ühenduses peitub jõud!

Tallinna AKM:   https://akmalevkond.ee/astu-kaitseliitu/

Tartu AKMK:     https://tartu.kaitseliit.ee/et/astu-liikmeks