Ajalugu – Tallinna Akadeemiline malevkond

Akadeemilise malevkonna kiri siduskirjas

Malevkonna vana embleemiga lint

Akadeemilise malevkonna sümboolika

Tehnilise malevkonna ajalooline rinnamärk, mis kujutas Kaitseliidu kotkast, kes hoidis küüniste vahel hammasratast ja propellerit, viitas malevkonna tehnilisele taustale. Kuivõrd Akadeemilise malevkonna liikmeskond ei piirdu tehniliste alade üliõpilaste ja vilistlastega, siis otsustas malevkonna juhatus töötada välja uued sümbolid. Malevkonna uueks embleemiks sai mustal hõbedaga raamitud kaheksaharulisel tähel oksüdeeritud hõbeda värvi kotkas, kes hoiab parema jala küünistega enda ees vasakule suunatud mõõka, aga vasaku jala küünistega punast hõbedase äärisega kilpi, millel on ristikujuline hõbedane mõõk. Kaheksaharuline täht on õnnetoov sümbol nii muinasuskumustes kui ka kristluses, kus see märk tähistab taassündi ja uue algust. Teed näitava Põhjanaela ja kompassiristina viitab see ka malevkonna alalisele ning igasuunalisele kaitsevalmidusele.

Taevaste avaruste valitseja kotkas on tugevuse, valvsuse ja täpsuse võrdkuju. Muistsel ajal saabus Põhjakotkal lennates siinsetele maadele Kalev ning kotkas näevad muinasuskumused Põhjala kaitsevaimu. Selles tähenduses on kotkas saanud kaitsetahte ning -valmiduse sümboliks. Akadeemilise malevkonna embleemil hoiab kotkas kilpi, mille punane värv ja hõbedane ristikujuline mõõk viitavad Tallinna väiksele, aga oletatavasti ka iidsemale vapile. Mõõga käepide on see, mille abil, võitleja juhib oma relva. Akadeemilise malevkonna embleemil on mõõga käepidemeks joonia sammas, mis on tarkuse ja akadeemilisuse sümbol.

2009. aasta võidupühal annetas Kaitseliidu Tallinna maleva juhatus Akadeemilisele malevkonnale uue embleemi kujutisega lipu.

Malevkonna teenetemärk

Malevkonna lipu kavand

Malevkonna ajalooline rinnamärk

Tallinna Akadeemilise malevkonna loomine ja taasasutamine

Akadeemilise malevkonna eelkäija, Tehniline malevkond, sündis kommunistide mässukatse ajal 1. detsembril 1924, kui esimesed Tallinna Tehnikumi üliõpilased ühinesid Kaitseliiduga. Sel päeval läksid mõningad Tallinna Tehnikumi üliõpilased, kuuldes kommunistide mässukatsest, Tallinna garnisoni komandandi kolonel Oskar Raudvere juurde ning avaldasid soovi astuda Kaitseliitu. Nende soov rahuldati ning juba samal päeval saadeti salk relvastatud üliõpilasi korra loomiseks abiks kaitseväele ja politseile.

15. veebruaril 1925 panid 120 tehnilise taustaga kaitseliitlast aluse Tehnilisele malevkonnale. Tehnilise malevkonna koosseisu kuulus 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel keskmiselt 150 liiget. 7. novembril 1930 muutus malevkonna struktuur. Allüksused, mis seni olid korraldatud erialade põhjal, reorganiseeriti üliõpilasorganisatsioonide põhimõttele tuginedes. Aastail 1936–1940 tõusis liikmete arv seoses Tehnikaülikooli asutamise ja laiendamisega märgatavalt, küündides ligi 300-ni.

1990.aastate algul jagunesid Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased ja õppejõud... (loe edasi)

…erinevate Kaitseliidu üksuste vahel: TTÜ salk Nõmme ja Tehnola rühm Lääne malevkonnas.

Korporatsioon Tehnola liitus in corpore Kaitseliidu Tallinna malevaga ja moodustas siin esialgu iseseisva rühma, kuid territoriaalsuse põhimõtet järgides ühendati see 1992. aastal Lääne malevkonnaga.

1997. aasta kevadel tekkis Tallinna Pedagoogikaülikooli kaitseliitlastest tudengitel mõte taastada Kaitseliidu Tallinna malevas üliõpilasi koondav allüksus. Olulist rolli mängisid malevkonna taastamisel just organiseerunud üliõpilased: korporandid ja üliõpilasseltside liikmed, kes oma innuga tõmbasid kaasa ka mitteorganiseerunud üliõpilasi. 26. mail 1998 kutsus Kaitseliidu ülem ellu Akadeemilise malevkonna.

Üliõpilasorganisatsioonidel põhinev jaotus oli Akadeemilises malevkonnas osaliselt kasutusel 2010. aastani. 2010. aasta seisuga oli malevkonna koosseisus Vironia, Sakala ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rühm ning rühm Alfa, kuhu kuulusid end akadeemiliselt mittemääratlenud tudengid ja vilistlased ning nende üliõpilasorganisatsioonide liikmed, kes ei moodustanud Akadeemilises malevkonnas omaette allüksust. 2008. aastal liitus malevkonnaga mitukümmend uut kaitseliitlast Tallinna Ülikoolist ja siis loodi ka Tallinna Ülikooli rühm.

2010. aastal ühendas Akadeemiline malevkond 140 kaitseliitlast, kelle hulgas on 27 ohvitseri ja 15 allohvitseri.

Malevkonna tegutsemise algaastail toimusid iga kuu militaarteemalised ettekandeõhtud ning loodi malevkonna esimene koduleht. Olulisel kohal oli tihe koostöö Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilise malevkonnaga ja Tallinna maleva Toompea malevkonnaga. Meeskonnavaimu tugevdasid Kaitseliidu sõjalis-sportlikud üritused, kus mitmel korral jõuti paremikku.

Malevkonna võistkond on korduvalt osalenud Kaitseliidu Lääne maleva korraldataval sõjalis-sportlikul võistlusel Valge laev, mitmepäevasel Kaitseliidu Rapla maleva korraldataval võistlusel Põrgupõhja retk ja osavõtt Kaitseliidu Pärnumaa maleva võistlusest Sookoll päädis 2003. aastal võiduga. Lisaks sõjalis-sportlikele võistlustele metsades on Akadeemilise malevkonna võistkond väga tihti kohal olnud ka Kaitseliidu Tallinna maleva ning Kaitseliidu üldistel laskevõistlustel.

Käivitunud on aktiivne väljaõppeprogramm nii vastsetele liitujatele kui ka staažikamatele kaitseliitlastele. Uued liikmed, kes pole varem Kaitseväes teeninud, suunatakse esmalt sõduri baaskursusele. Seejärel paigutatakse võitleja oma rühmas kindlale ametikohale ning kaitseliitlase edasine väljaõpe jätkub ametikohapõhiselt.

Iga liikme pikaajaline väljaõpe põhineb Kaitseliidu väljaõppe planeerimise kaval ning pikemas perspektiivis on võimalik areneda reamehest kuni kompaniiülema tasemeni. Ka pealike ametikohad on malevkonnas Kaitseliidu vabatahtlike liikmete täita.

Koostöös Eesti Sõjamuuseumiga on malevkonna tehnikahuvilised liikmed muuseumi militaarsõidukeid renoveerinud, mida on malevkonda tutvustavatel üritustel planeeritud kasutada.

Akadeemilise malevkonna Tallinna Ülikooli rühm on korraldanud oma ülikoolis mitmeid militaarteemalisi filmiõhtuid, kus sissejuhatava ettekandega on esinenud mitmed oma valdkonna professionaalid.

Malevkonna alguspäevadel koguneti Tallinna Pedagoogikaülikooli ruumides, hiljem sai malevkonna koduks Vene tänaval asunud hoone. Hiljem on malevkonna staap ja õppeklassid asunud koos Kaitseliidu Tallinna maleva teiste allüksustega Uus-Tatari tänaval.

Malevkonna liikmed on aktiivselt kasutanud maleva pakutud võimalust käia kord nädalas ujumas Pirita või Nõmme ujulas. Lisaks on malevakonna liikmetel võimalus olnud kasutada Kaitseliidu Tallinna maleva jõusaali. Sügiseti ja kevadeti on malevkonna spordipealik korraldanud malevkonna liikmetele kaitseväe üldfüüsilise testi, mis pole olnud küll kohustuslik, kuid on motiveerinud oma kehalise võimekuse eest hoolitsema. Samas on testi sooritamine andnud üksuse juhile ja kaasvõitlejatele ülevaate üksuse füüsilisest võimekusest.

Lisaks sõjalisele väljaõppele, kehalisele ja vaimsele arengule on Akadeemiline malevkond väärtustanud ka sidet Iähedastega ning selle sideme tugevdamiseks on korraldatud suviseid ja talviseid kokkusaamisi koos pereliikmetega. Päris mitmel juhul on huvi riigikaitseteemade vastu tärganud ka lähedastes ning kaitseliitlase naine või elukaaslane on liitunud Naiskodukaitsega, lapsed aga noorkotkaste või kodutütardega.

Tallinna Akadeemilise malevkonna lipu annetamise tunnistus 23.juuni 2009.a

Tallinna Akadeemilise malevkonna lipu annetamise tunnistus LIPU PASS 2

Raamat Kaitseliidu Tallinna malev, 1934a

Huvitavaid noppeid Kaitseliidu Tallinna maleva 1934.a raamatust Tehnilise malevkonna (Tallinna Akadeemilise malevkonna eelkäia) ning Kaitseliidu tolleagse üldise elu-olu kohta.

Tallinna Kaitseliidu laskeharjutused Paljassaarel 1921.a suvel.

Maleva lasketiir Mustamäel.

Jagu ahelikus hüppel.

Motoriseeritud patarei.

KL Tallinna Maleva esimesed laskevõistlused 16. mail 1926. Laskejoonel on VI ja V jaoskond, kes samal aastal ühendati Lõuna malevkonnaks.

KL Tallinna Maleva Nõmme malevkond õppusel 1925. aastal- seisab malevkonna pealik nooremleitnant Oskar Muro ja lamab (vasakult kolmas) Nõmme linnapea Johannes Lindemann.