19. aprillil oli AKM oma lipu, laua ja telgiga väljas Eesti Sõjamuuseum veteranipäeval. Ja nagu tavaliselt, mitte üksi – meid toetasid Pelgulinna, Nõmme ja Viimsi noored kotkad ja kodutütred. Seekord võtsimegi asja eriti nooruslikult – tegime päris lastele ja südames lastele kamovärvidega sõjamaalinguid. Lapsed oleksid heameelega palju rohelisemaks saanud, aga vanemad kartsid, et ei leia neid siis enam kevadise roheluse seest üles 😉
Julgemad said ka proovida, mis tunne on joosta ringi elupäästvat kaitsevesti kandes. Koolikott on raskem, oli kokkuvõttev tõdemus. Võime siinkohal väikese saladuse reeta – ei ole raskem, ebamugavam on. Kaitsevest (killu- ja kuulivest) on tegelikult nagu hästi paks nahk ja oma nahka kanda on ikka kergem kui koormat.
Lastel oli lõbu laialt, aga vast said nii mõnedki vanemad koju edasi mõtlemiseks kaasa arusaamise, et ärevatel aegadel on kindlam olla päästja, kui päästetav. Ja teadmise, kuidas saada päästjaks. Enda, oma pere, kogukonna ja riigi päästjaks.
Aitäh kodutütardele ja noorele kotkale ja aitäh Sõjamuuseumile!
