Akadeemiline malevkond koos Naiskodukaitse ja Kodutütardega veetis sisuka nädalalõpu koos ülejäänud Eesti rahvaga Lauluväljakul.
Kui Naiskodukaitse toitis talle omase osavusega neljal päeval igal päeval 46 000 lauljat, siis akadeemikud võtsid endale vähe jõukohasema ülesande ning esindasid Kaitseliitu promotelgiga, mis ilmaprognoosi saabudes aina paisus ja paisus… Laulupeo ajal selguski, et iga lisaruutmeeter vihma eest kaitsvat varjualust on abiks, seega akadeemiliselt tark planeerimine, ja seekord tõesti otse puusalt 😊 Toitlustust me ei pakkunud, kes küsis, see sai vett ja kes eriti hästi küsida oskas, sai termosest kohvi või teed. Kaitseliidu kommi said kõik kommihuvilised ja kommi jätkus Laulupeo lõpuni. AKM järjehoidja said need, kes lugeda oskasid, jagasime ka KL/Eesti käsilippe… Aga niipalju jagamisest. Põhiline mida me jagasime, oli teadmine ja teadvustamine, et Kaitseliit on igal ajal ja alati kohal. Ka Laulupeol. Olles Lauluväljakul kohal alates kolmapäeva õhtust, mil paigaldasime oma telgi, jõudsime tegelikult veel õige mitmesse kohta. Märkimisväärseim neist vast kolmapäeva õhtu kui pärast laagripüstitust suundusime koos Kostivere noortega Rahumäe kalmistule, kus süütasime omapoolse laulupeokummardusena küünlad “Ta lendab mesipuu poole” viisi autori Peep Sarapiku haual. Sellega oligi Laulupidu meie ja kogu Kaitseliidu jaoks nii mitteametlikult, pigem hingelisel tasandil, avatud.
Ka Laulupeol oli AKM väljas mitte eksklusiivmarginaalse malevkonnana, vaid me esindasimegi Kaitseliitu kui organisatsiooni ja tervikut. Usume, et me saime selle ülesandega eeskujulikult hakkama. Värbasime ka, ja seejuures mitte ainult endale, vaid malevatele ja malevkondadele üle kogu Eesti!
Akadeemikud, kes selles viiepäevases tegevuses osalesid, vaikselt taastuvad, aga see on tore taastumine, sest hing jätkuvalt laulab sees. Tervitused kõigile, kes meie telki Laulupeo ajal külastasid ja tervitused ka kõigile neile, kes meieni sel korral veel ei jõudnud! Hästi tore pidu oli! Aitäh!
